OOTD: Who invited autumn?

5Fall arriving this suddenly completely caught me off guard. All around the internet bloggers have their panties all in a bunch because it’s autumn and they can FIIIIIIINALLY wear fall fashion and I’m here like: wait, what? But… I haven’t even worn all my new summer garments yet? Pulling on jeans and wellies feels fantastic for someone who has to shave every single day if she wants to wear skirts and shorts, though. Yup, such a lady!
// Sügise ootamatu tulek lõi mind küll natuke rivist välja. Internet on täis kädistavaid blogijaid, kes ei jõua ärrrra kiita, kui tore on, et VIIIIIIMAKS saab sügismoodi kanda ja mina passin lihtsalt: oot, mida? Aga… ma pole ju oma uusi suveriideidki jõudnud kanda? Teksade ja kummarite jalgatõmbamine on muidugi imeline, sest pikki pükse kandes ei pea ma iga kord enne kodust väljumist raseerima nagu mingi loll. Jep, tõeline daam!

123ZARA faux leather jacket
CROCKER skinny jeans
BIKBOK knit
EXPRESSIONS accessories
TRIWA watch
HUNTER wellies
1

Our kitchens rule: Our instant restaurant

It’s about time I keep my promise to you guys and finally do a post on our own instant restaurant before we go any further with the next ones. If you have any other questions, I will gladly answer, but until then, here’s a summary of the night our kitchen ruled. :)

// No nüüd on küll tagumine aeg oma lubadust pidada ja lõpuks ometi meie oma kodurestoranist postitus teha enne, kui me järgmistega edasi liigume. Kui teil on veel küsimusi, vastan meeleldi, aga seni on teie ees minu kokkuvõte õhtust, kui meie köök oli parim. :)

IMG_8180Our menu – pumpkin purée soup (with crispy pancetta and freshly baked flowerpot bread) for entrée, filet mignon with béarnaise sauce, potato mash and crispy onions and Neapolitan mousse cakes to finish the night off.
IMG_8144

When I first posted photos of our table setting on the blog, I got a lot of feedback from people saying they first thought these were inspo photos from Pinterest. To be honest, I myself can’t believe the table turned out as great as it did – the glass bottles, paper bag place cards, candles and the plank were planned ahead, but the rest was a spontaneous afterthought. When I bought the daisies from an old lady in the street an hour before the party started, I remembered I had these woven vases and the end result just came together very spontaneously. My creative chakras were wide open that day, I guess. :D Edit: I forgot to mention where I got the sweet-briers in the jars – Mariann threw a pair of chicken bone scissors in her purse and set off to help me steal find the perfect branches. She was attacked by tons of thorns so her bravery is truly admirable. 
// Kui ma lauakattest esimesed pildid blogisse riputasin, sain palju vastukaja inimestelt, kes olevat alguses arvanud, et fotod olid Pinterestist pärit inspiratsioonipildid. Ausalt öeldes ei usu ma ise ka tänaseni, et laud nii vaimustav välja kukkus – klaaspudelid, paberkottidest kohakaardid, küünlad ja plank olid ette plaanitud, aga ülejäänud oli spontaansed mõttevälgatused. Kui ma karikakrad kodupoe eest ühelt vanamemmelt paar tundi enne pidu ostsin, tulid mulle meeldi need punutud vaasid ja lõpptulemus kukkus lihtsalt iseenesest välja. Mu loomingulised tšakrad olid vist tol päeval avali, mis ma muud oskan öelda. :D Edit: Ma unustasin mainida, kust purkidesse sätitud kibuvitsaõied pärit on – Mariann pistis oma ridiküli paari kanakääre ja asus mulle appi sobivaid õisi varastama otsima. Teda ründasid sajad (kui mitte tuhanded) okkad, nii et tema vaprus on imetlusväärne!

mkr3

This is one of the few photos I have of my entrée and I can’t believe I didn’t take any photos of my adorable little flower pot breads. You can see a glimpse of them here – the little pots are from the hardware store and I oiled and pre-baked them several times before I used them to bake the bread. The recipe for the soup is my very own creation that I happen to be very proud of – that’s why I chose it as my entrée. The entrée was served on black stone serving plates and I poured the soup into the black little bowls at the table – waiting at the bottom of the bowl were the pancetta, neat drips of green chili sauce and greek yoghurt with fresh watercress.
// See on üks väheseid pilte eelroast ja ma ei suuda endale andestada, et ma lillepotisepikutest eraldi pilti ei teinud. Siin on neid natukene näha – potikesed on pärit ehituspoest (maksid päris vähe) ja ma õlitasin neid mitu korda enne, kui leivad nendes valmis küpsetasin. Supiretsept on minu oma välja mõeldud ja ma olen selle üle ka väga uhke – sellepärast valisingi just selle supi oma eelroaks. Eelroa serveerisime mustadelt kiviplaatidelt ja supi valasime mustadesse supikausikestesse alles lauas – kausi põhja olid sätitud pancetta, rohelise tšillikastme ja maitsestamata jogurti tilgad ja värske vesikress.

mkr5 B and H arrived just in time for the main course so they had their soup AFTER they had their filet mignon. :D
// B ja H jõudsid täpselt pearoa ajaks, nii et nemad sõid suppi alles PÄRAST sisefilee nautimist. :D
mkrcol

Main course – if something has to go wrong, it’ll surely be the thing you’re most confident about. This time it was my béarnaise – I have NEVER messed up a batch of béarnaise (although it is a pretty technical thing, if you pay enough attention, it’s a piece of cake), but the time pressure got to me and I didn’t give it as much TLC as I should have. The end result was absolutely delicious, of course, but as you can see for yourselves – the consistency is as far off as it could possibly be. The filet mignon itself was, however, cooked to absolute perfection and that was obviously my biggest concern of the night. It turned out a perfect medium rare and together with the mash, the crispy onion strings and a fresh, lemony cucumber-rocket salad the dish was a success. The look of the dish was ruined by my runny béa, but since it did taste perfect, I’ll forgive myself this once.
// Pearoog – kui miski peab nässu minema, on selleks muidugi miski, milles sa kõige rohkem kindel oled. Seekord sattus pekki minema minu béarnaise – ma ei ole ealeski ühtegi potitäit béarnaise’i kastet nässu keeranud (kuigi see on tehniliselt ehk pisut keerulisem, piisab ainult sajaprotsendilisest hoolikusest ja see on imelihtne), aga ajanappus tegi oma töö ja ma ei olnud oma béaga piisavalt õrn ja armastav. Lõpptulemus oli imemaitsev, aga nagu te isegi näete – konsistents on nii metsas, kui metsas üks konsistents üldse olla saab. Sisefilee ise oli seevastu täiesti ideaalselt küpsenud ja see oli ilmselgelt olnud õhtu kõige närvesöövam murekoht. Liha kukkus välja ideaalne medium rare ja koos kartulipüree, krõbeda sibula ja värske, sidrunise kurgi-rukola salatiga oli roog tõeline õnnestumine. Roa väljanägemise rikkus täielikult mu vedel béa, aga kuna maitsed olid täiuslikud, püüan endale seekord andestada.

mkr

The stars of the night – these beauties took a lot of effort and creativity the night before and I’m happy our hard work paid off. They looked stunning and tasted beautiful. The recipe is from here. They, too, were served off black stone plates with a strawberry coulis and chopped pistachios.

// Õhtu staarid – need iludused nõudsid eelmisel õhtul palju vaeva ja loomingulist lähenemist, aga mul on hea meel, et meie raske töö vilja kandis. Nad nägid vapustavad välja ja maitsesid imeliselt. Retsept on pärit siit. Ka nemad serveeriti mustadelt kiviplaatidelt koos maasikakastme ja hakitud pistaatsiapähklitega.

mkrcol3

All in all, it was a great start to what has proven to be a fabulous series of events and I have no regrets what so ever about the turnout. I did my best, had tons of fun doing it, put out some absolutely delicious food and had fun with my favorite foodies in the world. H and I make a great team and throwing dinner parties with him is a walk in the park. :)
// Kokkuvõtvalt võib öelda, et see oli suurepärane algus suurepärasele üritustesarjale ja mul ei ole meie õhtusöögile mingeid etteheiteid ega kahetsusi. Ma andsin endast parima, mul oli seda tõeliselt lõbus korraldada, ma saatsin köögist välja imemaitsvad road ja veetsin kvaliteetaega oma maailma kõige lemmikumate foodie’dega. H ja mina oleme suurepärane tiim ja temaga koos õhtusöökide korraldamine on kukekomm. :)

mkrcol2

What’s for dinner? The most magical lasagne

lasagne

This recipe is absolutely legendary and completely foolproof – I have used it for years (I even lost it a while back and had to search the world wide web like a maniac ’til I found it again) and I’m never making my lasagna any other way. Although I don’t like to follow recipes at all, this one is something extra. I do make some minor adjustments – I like to top the dish with some sliced buffalo mozzarella, add tons of fresh basil in between the layers and on top, I season the béchamel to taste with a tad bit more nutmeg than the recipe calls for, I add concentrated beef stock to my bolognese sauce in stead of just seasoning with salt (more flavor) and like to neutralize the acidity in the tomato sauce by adding a teaspoonful on honey, plus I ALWAYS use whole canned tomatoes in stead of crushed ones. Can you imagine the kind of tomatoes (and the occasional frog) that go into the crusher to become crushed tomatoes? Yeah.

Even without these adjustments, the end result of this recipe is absolutely DIVINE and the thorough step-by-step instructions with photos make creating this dish ridiculously easy. Rest assured – your taste buds will thank me for this priceless little tip!

// See retsept on hindamatu ja täiesti lollikindel – olen seda aastaid kasutanud (vahepeal kaotasin ta internetiavarustesse ära ja otsisin siis maniakaalselt taga, kuni leidsin) ja ma ei tee iialgi enam lasanjet ühelgi teisel viisil. Ma olen algset retsepti siit-sealt natukene mudinud – mulle meeldib viimasele kihile laduda viilutatud mozzarella, lisada kihtide vahele ja peale ohtralt värskelt basiilikut, ma maitsestan béchameli maitse järgi ja lisan ehk õige pisut rohkem muskaati, kui retsept ette näeb, ma panen bolognese sisse alati lihtsalt soolaga maitsestamise asemel kontsentreeritud veisepuljongit (rohkem maitset) , tasakaalustan tomatikastme hapukust teelusikatäie meega ning kasutan ALATI purustet konservtomatite asemel terveid. Kujutate ette, millise kvaliteediga tomatid (koos mõne üksiku konnaga) purustajasse satuvad, enne, kui nad purki pistetakse? Jep.

Ka nende muudatusteta on retsepti tulemus JUMALIK ja põhjalikud samm-sammult juhised teevad roa valmistamise naeruväärselt lihtsaks. Võite kindlad olla, et teie maitseelundid tänavad mind selle väikese nõuande eest!

P.S. Ma mõtlesin retsepti eesti keelde tõlkida, aga… ei viitsinud. Kui te vajate abi retsepti tõlkimisel või tekib muid sellega seonduvaid küsimusi, siis ma olen siinsamas, nagu skaut – alati valmis!

lasagne2No “after” photo of the lasagna, I’m afraid. There was no time to waste, we had to dig in ASAP!

YOU are the reason childless people hate kids!

IMG_0654The view to my right…
diapers… aaaand the view to my left.

Being the mother of a child who used diapers only recently, let me just go ahead and say: WHAT IS WRONG WITH THESE PEOPLE? I’m not usually one to judge others (although I hear talk on the town states otherwise, but more on that another time), but what good reason could one possibly have for leaving dirty diapers at the beach? Why are parents so surprised childless people think kids are sloppy, loud and dirty when there are people among us who happily enhance the stereotype? Pick your kids’ goddamn sh*t up, seriously. NOT okay!

// Olles ise äsja mähkmetest vabanenud lapse ema, lubage mul alustada öeldes: MIS SELLISTEL INIMESTEL VIGA ON? Ma ei ole tavaliselt suurem asi hukkamõistja (kuigi linna peal on kuulda teisi jutte, aga see on arutelu mõneks teiseks korraks), aga milline võib olla põhjus, miks inimene otsustab oma lapse sitased mähkmed randa vedelema jätta? Miks on lapsevanemad alati nii üllatunud, et lasteta inimesed peavad lapsi räpasteks, kärarikasteks ja lohakateks, kui meie hulgas on lapsevanemaid, kes neid stereotüüpe rõõmsalt võimendavad? Korja oma kuradi pärdiku s*tt üles, ole inimene. Selline asi ei OLE okei!

Faith in humanity: restored

image

“I’m sorry, we accidentally took the wrong shirt”

We live in an apartment building but ever since I remember having lived here, we’ve always hung our laundry out to dry. Nothing has ever been stolen so I guess ours is a pretty nice neighborhood. Today H noticed a shirt of his hanging outside on the clothes line and was pretty sure it hadn’t been there earlier. I assured him he had just forgotten to bring it inside. He went to grab it and found a note attached. How sweet?
// Me elame küll kortermajas, aga nii kaua kui ma üldse siin elamist mäletan, oleme me alati õues pesu kuivatanud. Midagi pole kunagi varastatud, nii et ilmselt elame me päris toredas kohas. H avastas täna, et üks ta üksik särk ripub pesunööril ja oli päris kindel, et varem seda seal polnud. Mina muidugi tänitasin, et küllap ta on selle sinna ise jätnud. Läks tema siis särki ära tooma ja leidis selle küljest väikese kirjakese. Kui armas?