Online shopping: Cool new clothes for the Ladybug

minirodininoanoablablaKiddo has some new cool-ass garments to look forward to. My biggest favorites are most certainly the Noa Noa maxi skirt (I want one too!) and of course, Mini Rodini NEVER failed me before so this cool biker jacket, too, is an absolute dream. The loafers are the same ones she already owns but like I already told you, they’re golden, so we got another pair in a larger size. I love kids’ fashion, I really-really do!
// Latsekese garderoobile on lisandumas mõned pagana vinged riideesemed. Minu suurimad lemmikud on kohe kindlasti see Noa Noa maksiseelik (tahan kaaaaa sellist!) ja no Mini Rodini pole mind iialgi alt vedanud nii et ka see neilt pärit tagi on lihtsalt üle mõistuse kihvt. Mokassiinid on needsamad, mida printsessil juba üks paar on, aga ma juba rääkisin teile, kui kuldsed need on ja et ma tahan talle ühe paari suuremas numbris veel tellida. Ma arrrmastan lastemoodi, kohe tõesti-tõesti!

Lunch at Diip

image

I’m probably going to be lynched by an angry mob of local bloggers who are all such faaaaaabulous photographers, but since I’ve only got photos taken with my camera phone and nothing but that very phone to blog on, I’m just going to bloody blog if I feel like it! I wanted to show you some snapshots of our Sunday lunch at Diip. “Our” is a bit of an exaggeration because I didn’t really eat (this heat isn’t exactly helping my appetite), but kiddo and H did and loved it.

image

Ladybug had fish soup – the broth was beautifully flavorful (with hints of lemongrass and cilantro if I’m not mistaken) and the fish was very well cooked – I could tell by how fast it disappeared into kiddo’s tummy.

image

H’s lamb patty, too, was well cooked and served with yummie sides. The play corner was a huge hit and all parents know how important good toys are when eating out, am I right?

image

And the interior, of course, was lovely. For some reason, most Estonian establishments like to start off by spending their whole budget on a fancy, pretentious interior, while the food quality remains simply ridiculous (Noa in Viimsi comes to mind, but there are many more). Diip, much like my favorite Lyon, has it all figured out. The ambiance is pleasant, tasteful and well thought through. When the food comes out and you have your first mouthful, you know that you’re surrounded by lots of love, passion and know-how. I take my hat off to those kinds of qualities!

image

Sippin’ lattes with our newest family member: Philips Saeco GranBaristo

saecoLet me just start off by going: EEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEK! I’m so excited! I can have delicious breakfast lattes at home! Not only is this new baby of ours a sight for sore eyes, it also has an IQ higher than… well, mine, probably. It has a cool touch screen display, tons of different settings and profiles for everyone’s preferences regarding flavor, temperature, amount, strength, beans etc. There are all sorts (16 sorts, to be precise) of different beverages to choose from – from good old americanos to lattes and cappucinos. The milk container/frother is entirely removable so it’s great for storing the milk in the fridge and cleaning it is super easy – all parts are dishwasher-safe. The ceramic grinders are quiet, it heats up really quickly… did I mention it’s really pretty? The only teensy downside would be that it doesn’t seem to fit a latte glass, which is weird because the amount of coffee can be adjusted and none of the mugs that fit underneath are big enough. Maybe we just haven’t figured it out yet? The beans we’re currently using are Lavazza’s Qualità Rossa, but I think they might be a little too acidic (?) for my taste.
Do you guys make coffee with freshly ground beans at home? Which are your preferred kinds of beans? I would GREATLY appreciate any tips you guys have to share. :) Oh and you’re all very welcome to come over for coffee!

// Las ma alustan kõigepealt läbilõikava õnnekisaga: IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIHHHH! Ma olen nii elevil! Ma saan hommikusöögi kõrvale imelisi lattesid juua! Meie uus tibuke ei paku mitte ainult silmailu, kõigele lisaks on tal veel ka kõrgem IQ kui… noh, mul näiteks. Tal on vinge puutetundlik displei ja hunnik erinevaid sätteid ning profiile kõigi kasutajate eelistuste (maitse, temperatuuri, koguse, tugevuse, ubade jne.) salvestamiseks. Ta oskab valmistada sadat (ok, kuutteist) erinevat kohvijooki alustades americanodest lõpetades lattede ja cappucinodega. Piimaanum/-vahustaja on täielikult eemaldatav, nii et see sobib suurepäraselt piima külmkapis hoidmiseks ja seda on nõudepesumasinas imelihtne puhastada. Keraamiline kohviveski on vaikne ja masin soojeneb väga kiiresti üles… kas ma seda mainisin, et ta on imekaunis? Ainus tiiiibatillukene miinus on, et kõrgem latteklaas ei näi sinna alla mahtuvat. Mis on veider, arvestades, et kohvikogust saab muuta nii suureks, et ükski sinna alla mahtuv tass seda endasse ei mahuta. Võib-olla me pole asjast lihtsalt õigesti aru saanud? 

Hetkel kasutame Lavazza Qualità Rossa kohviube, aga nad on minu maitsele vist pisut liiga… hapud?
Kas keegi teist valmistab kodus värskelt jahvatatud ubadest kohvi? Millised on teie lemmikoad? Ma oleks igasugu soovituste üle sigatänulik! :) Ootan teid kohvile, sõbrad!

Grand romantic gestures (and yes, I’m a huge dork)

IMG_0384Sure, flowers are nice… but how many girls can say their guy got them a new video game on the way home from work? I was beyond stoked and played pretty much all night. Zelda is epic!
// Lilli saada on imetore, ma olen nõus… aga kui paljud peikad ostavad teel töölt koju prutale uue telekamängu? Ma olin enam kui sillas ja mängisin põhimõtteliselt õhtu otsa. Zelda on legeee!

Kids in haute couture: The Mon Amie fashion show at Diip

(Sorry guys, this one is in Estonian only. Enjoy the photos!)

IMG_2509See pole kellegi uudis, et mulle õudselt meeldivad ägedad laste disainerriided ja kui mul avanes võimalus külastada Diibis peetavat Mon Amie moeshow’d, polnud mingi küsimus pühapäeva hommikul Tartust kibekähku Tallinna poole ajama panna.  Lastemood on, ausõna, üheksal korral kümnest palju põnevam, huvitavam ja mängulisem, kui täiskasvanute oma – esiteks on väikeses formaadis “suurte asjad” LIHTSALT NII ARMSAD ja teiseks oskavad lapsed kihvte riideid palju paremini välja kanda kui täiskasvanud. Te oleksite pidanud nägema neid väikesi supermodelle disainerkleitides enesekindlalt heljumas ja keerutamas – mul oli terve aja suu kõrvuni! Muuseas, sattusin just hiljuti ühe tuttavaga lastemoest ja just kallitest disainerriietest rääkima – ta lihtsalt ei jaganud mu vaimustust (loe: pidas mind poolearuliseks). Milleks on tema lapsele vaja kallist kleidikest või paari teksapükse, kui võsuke nendest nii või naa ülehomme välja kasvab? Ma ausõna ei oska seda seletada. Ei, see ei ole provokatsioon ega mingisugune näitamise või eputamise asi – jumala eest. Te ju teate küll, mis vahe on Itaalia käsitööl ja Bangladeshi lapstööjõul, eks? Ma ei hakka siis õmblustest, kangastest, lõigetest ja tikanditest pikemalt jaurama. Vaatame parem, millised olid minu kõige-kõige lemmikumad kleidid (kunstiteosed?) pühapäeval esitletutest:
kollaažSelle vasakpoolse tumesinise pitskleidi pärast kukkus mu lõug kaks korda kõva kolksuga põrandale. Esimest korda siis, kui ma seda modelli seljas nägin ja teist korda siis, kui teada sain, et sellist kleiti tehakse minu suuruses ka. Ma vaatasin praegu sellest kataloogipilte ka ja avastasin lõpetades, et mul on selle ilust ikka hing korralikult kinni…Selle Twin Set‘i kleidi lihtsus, õrn naiselikkus, imekaunis pits ja geniaalne lõige (see liikus niiiii ilusti, kui neiu kõndis) meenutavad mulle kohutavalt mu kõige lemmikumat Birger et Mikkelseni. Olgu, ma olen ehk õige pisut obsessed, aga see tõesti oli üks damn fine kleit…IMG_2450 Keskmine Monnalisa kleit on hea näide sellest, mida ma pidasin silmas väites, et lastemood on täiskasvanute omast kordades põnevam ja mängulisem. Sammub taamalt noor daam imekaunis klassikalise lõikega kleidis, mis juhtumisi on just nendes värvides, millesse ma alati oma printsessi olen armastanud riietada. Vaatan: väga daamilik. Kui modell lähemale jõuab, märkan: kleidil on jänesed! Ja mitte mingisugused harilikud jänesed, vaid pesueht Bugs Bunny’d! Oi, kuidas mulle sellised humoorikad ja nunnud nõksud meeldivad. Kui see ei ole “laste moodi lastemood”, siis mina ei tea, mis on. :)IMG_2448 Kolmandal pildil on Chloé oma tuntud headuses. Ülinaiselik ja romantiline, kaunis pits ja pärltikandid, kihvt 60’ndatest inspireeritud lõige… muidugi mõjus see kleit eriti efektselt, sest punapäine modell ise nägi NIIIII stiilne välja ja see kleit oli nagu talle selga valatud. Miks peaks ainult täiskasvanud kõrgmoodi kandma, kui üks väike inimene võib ühe kleidi kordades paremini välja kanda, kui ükski täiskasvanu eales suudaks? Ja veel – miks peaks kaunitest disainerrõivastest saadud rõõm olema mõeldud ainult täiskasvanud naistele? Lapsed oskavad palju paremini hinnata ja märgata ilu endi ümber. Isegi mu kaheaastane tütar tunneb riietumisest rohkem rõõmu kui mina. :D Kuigi, tõele au andes – tal on palju rohkem ägedaid kleite ka, kui mul…IMG_2462 IMG_2445Kokkuvõttes: oma silm on kuningas. Minge Mon Amiesse (Rävala pst. 4) ja vaadake ning katsuge neid ilusaid asju ise, sest muidu ma olen oma vaimustuses täiesti üksi ja mõjun, nagu öeldud, poolearulisena. Küll te siis mõistate! Lisaks kõigele on neil praegu -30% allahindlus, nii et kui üldse kunagi, siis on praegu kõige õigem aeg sealt midagi koju tuua. :)

Suur aitäh Eveliisile ja Mon Amie‘le mind kutsumast, see oli tõepoolest üks imetore lõunapoolik. Lisaks pean tänama fotograaf Evelini, sest mul jäi fotokas koju ja ilma Evelini tehtud piltideta oleks ikka jube nadi olnud nähtut blogis edasi anda…
IMG_2508Ma meelitasin H ja printsessi ka hiljem sinna, et me saaksime üheskoos lõunat süüa. Ma kirjutan pärastpoole sellest ka, sest Diip väärib eraldi postitust. :)

 

Summer delight: Fresh pickles

kurkWe drove to Tartu yesterday so I could celebrate a friend’s birthday and so that we could visit H’s lovely grandparents. Every single visit at their house ends with bags full of homegrown goodies. Now, mark my words – if someone gives you cucumbers, some horseradish, fresh garlic, sprigs of dill and currant leaves, you layer them into a large jar or bowl and then cover them in some saltwater (that’s just slightly too salty). Then you cross your fingers and hope to be patient enough to leave them there for a couple of days until they’re done. Because once they are, they’re the best. :)
// Sõitsime eile Tartusse, et ma saaksin tähistada sõbranna sünnipäeva ja et meil avaneks võimalus H imetoredatel vanavanematel külas käia. Iga külaskäik nende juurde lõppeb alati kotitäite aiasaadustega. Ja mis sa teed, kui keegi annab sulle kurke, mädarõigast, värsket küüslauku, tillioksi ja sõstralehti? Sa topid nad kihiti purki, valad (natuke liiga soolase) soolveega üle ja loodad, et sul jagub piisavalt kannatust, et neil seal paar päeva passida lasta. Ja kui nad siis valmis on… noh… teate küll. Siis pole midagi paremat. :)

Terrazza Plazza 2.0

TPI don’t know if you guys remember, but two summers ago me and H built a terrace/deck for our summerhouse on the paradise island. This year it finally got the final touch it so desperately deserved – a little “gazebo” and furniture. It is THE most wonderful place to have breakfast and dinner. We found the furniture by accident when we went to get H some shorts and walked by Jysk. All their patio furniture is on sale so when we saw this particular set for more than half off I instantly knew we really needed to get it – that’s how well I think it matches the house. I’m now happier than ever with our decision to build that deck – heaven really is a place on earth now that I can sit and enjoy my morning coffee on the most idyllic spot on the planet. :)
// Ma ei tea, kas te mäletate, aga kaks suve tagasi ehitasime koos H’ga meie paradiisisaarel asuva suvekodu juurde terrassi. Sellel aastal sai ta lõpuks ometi auga välja teenitud viimase lihvi – paviljoni ja mööbli. Nüüd on see lihtsalt maaaailma kõige mõnusam koht kus hommiku- ja õhtusööki nautida. Me leidsime mööbli puhtjuhuslikult, kui H’le lühkareid ostma minnes kogemata Jyskist mööda sattusime jalutama. Vähe sellest, et kõik aiamööbel oli (ja on) allahinnatud, see konkreetne oli tavalisest rohkem kui poole odavam ja ma teadsin KOHE, et meil on seda hädasti vaja – nii hästi sobib see meie majakesega. Ma olen täna meie otsusega see terrass ehitada rohkem rahul kui eales varem – ma saan merekohina saatel maailma kõige idüllilisemas kohas hommikukohvi juua. Kui see pole maapealne paradiis, siis ma ei tea, mis on. :)

tp1 TP3 TP4 tp5