Cuckoo's nest


40 Comments

About the author. Truthfully. // Autorist. Ausalt.

I love blogging.

It’s the best hobby I could ever think of having and having you guys here is an absolute thrill. Getting to know my readers, having your reassurance and support… it’s absolutely golden. I love photography, I enjoy writing, the idea of storing memories excites me and, truth be told, the attention isn’t exactly unpleasant – there’s a reason people say bloggers are vain attention whores… 

Then there’s this dark cloud of guilt hanging over my head. I get a lot of praise and compliments and even though it’s so motivational and inspiring to have you guys backing me up on whatever I do – I can’t say I feel like I deserve it. I’m not sure I can put it down in words, but I’ll try – your kind words make me feel like I’m (unintentionally) deceiving you.

Do you guys know I’m human? That I’m flawed?

Do you know that regardless of the outfit photos on which I wear heels and make-up, I still hang out in sweatpants (or jammies) most days with my hair in a messy ponytail? Do you know that ever since I gave birth to princess Peaches I’ve got huge dark stretch marks all over my stomach and that I’m now rocking a proper muffin top? Have I told you enough that I’m overly emotional and have a lot of baggage that sometimes tears me down? Did you know that right up until the moment I gazed into my firstborn daughter’s eyes, I had been broken and lonely pretty much my whole life? Did you know I’m still getting used to the overwhelming joy of never having to be alone ever again and that that’s why I’m so nauseatingly thankful for everything all the time? Do you know that I cry, yell and feel a little broken every now and then? That even though I value a clean and organized home, it still sometimes looks like it has been hit by a tornado and that having a messy home sometimes turns me in to an anxious, nagging monster? Did you know that even though I’m a loyal and loving friend, I can walk away and never look back when I feel hurt, betrayed or violated against?

That’s who I am – when going gets tough, I tend to just block the bad stuff out. Whether it’s a bad relationship or just something that doesn’t feel right – if it can’t be fixed by a little heart-to-heart, sincere apologies and being open and honest, I give it up, let it go and move on. I think it’s partly because being hurt triggers a defense mechanism in me that numbs the part of the heart that’s aching. I don’t know about you guys, but for me, walking away is sometimes easier than fighting a battle you know you’ve already lost. On the other hand, it might be because I truly believe life is too short. Life is too short for unhealthy relationships and passive aggression, life is too short for bending over backwards to be good enough and the little time we do have on this planet should be spent in good company and focused on things that are absolutely freaking beautiful. Like family. Friends who get you. Things you love to do, places you want to go, clothes you like to wear, food you like to eat and music that makes you want to wiggle your butt a little. The finer things, really.

So… while this blog isn’t a perfect reflection of what I’m like, it is most certainly as “me” as it could possibly get. I hope that’s okay with you. :)

IMG_0432bw
// Ma armastan blogimist.

See on kõige toredam hobi, millega ma üleüldse tegeleda saaksin ja see, et teie siin minuga olete, on lihtsalt imetabane. Lugejate tundma õppimine, teiepoolne julgustus ja see, kuidas te mind motiveerite… see kõik on täiesti kuldne! Ma armastan fotograafiat, naudin kirjutamist, mõte mälestuste talletamisest kingib mulle tohutu meelerahu ja kui ma nüüd päris kristalselt aus olen, pole mul ka kaasneva tähelepanu vastu väga midagi – ega ilmaasjata öelda, et blogijad on tähelepanunäljas eputrillad…

Samas on mu pea kohal pidevalt suur must süütundepilv. Ma saan tohutult kiitust ja komplimente ja kuigi teie toetus on tohutult motiveeriv ja inspireeriv, ei saa ma öelda, et ma tunneksin, et olen selle vääriline. Ma ei ole päris kindel, et ma oskan seda tunnet sõnades edasi anda, aga ma proovin – teie lahked kommentaarid tekitavad minus tunde, et ma jätan teile endast tahtmatult vale mulje ja vean teid seeläbi justkui ninapidi.

Kas te ikka teate, et ma olen inimlik? Et ma ei ole veatu?

Kas te teate, et vaatamata outfitipiltidele, milledel kannan kontsi ja meiki, veedan ma enamuse oma päevadest siiski dressides (või pidžaamapükstes) ja kannan juukseid lohakas hobusesabas? Kas te teate, et pärast printsess Virsiku sündi on mu kõhul suured tumedad venitusarmid ja et mu piha ümber ilutsevatest sangadest võiks mind kõrgele õhku tõsta? Kas ma olen teile piisavalt rõhutanud, et ma olen üliemotsionaalne ja et mul on palju nö. „pagasit“, mis mu mõnikord maha murrab? Kas te teadsite, et kuni hetkeni, kui ma esimest korda sügavale oma esimese tütre silmadesse vaatasin, olin ma praktiliselt terve oma elu olnud katki ja üksildane? Kas te teate, et ma harjun siiamaani hingematva õnnetundega, mille kingib mulle teadmine, et ma ei pea mitte kunagi enam üksinda jääma ja et see on põhjus, miks ma olen koguaeg kõige eest nii ülevoolavalt ja okseleajavalt tänulik? Kas te ikka teate, et ka mina nutan, karjun ja tunnen aeg-ajalt, et hing on haige? Et kuigi mu jaoks on tähtis, et kodu oleks korras ja organiseeritud, on siin mõnikord ikkagi jube sealaut ja et see omakorda muudab mind hirmsaks näägutavaks koletiseks? Kas te teadsite, et kuigi ma olen ustav ja armastav sõber, võin ma jalapealt selja keerata ja minema kõndida, kui tunnen, et mind koheldakse halvasti või reedetakse?

Selline ma olengi – kui miski on raske, kipun ma halbu asju lihtsalt enda elust välja lülitama. Olgu selleks kas ebaterve suhe või lihtsalt miski, mis ei tundu õige – kui seda ei saa parandada südamest südamesse rääkimise, siiraste vabanduste ja avatuse ning aususega, lasen ma sellel minna ja liigun oma eluga edasi. Ma arvan, et osaliselt on see nõnda seetõttu, et valu käivitab minus kaitsemehhanismi, mis muudab valutava osa südamest tuimaks ja tundetuks. Ma ei tea, kuidas teiega on, aga minu jaoks on minema kõndimine mõnikord lihtsam, kui võitlemine millegi nimel, mis juba eos lootusetult kaotatud on. Teisalt võib asi olla selles, et ma tõesti siiralt ja südamest usun, et elu on liiga lühike. Elu on ebatervete suhete ja passiivse agressiivsuse jaoks liiga lühike. Elu on liiga lühike, et iseend kellegi teise standardite (või kedagi teist enda omade) järgi kardinaalselt muuta ja see vähene aeg, mis meile antud on, tuleks veeta heas seltskonnas, keskendudes asjadele, mis on täiesti kuradi fantastilised ja hingematvalt ilusad. Nagu pere. Sõbrad, kes mõistavad ja armastavad sind sellena, kes sa oled. Asjad, mida armastad teha, kohad, mida soovid külastada, riided, mida tahad kanda, söök, mida armastad nautida ja muusika, mis tekitab kontrollimatu tahtmise selle saatel natukene tagumikku võdistada. Need kõige-kõigemad asjad, noh.
 
Niisiis: kuigi see blogi ei ole sada protsenti korrektne peegeldus kõigist minu tahkudest, on see igatahes nii minulik, kui see vähegi olla saab. Ma loodan, et see on okei. :)


26 Comments

A trip to the market and a summery dinner

turgIt’s finally summer outside! We grabbed a friend and took a nice long walk to the market to splurge among all the summery goodness that is currently available. I got cured salmon and trout roe for H, a bit of Gudbrandsdalen cheese for myself, strawberries, fresh peas, fresh potatoes, tiny chanterelles, freshly baked rye bread (it was literally steaming hot when we got our hands on it!), dill and filleted pike-perch. I have come a long way on my journey towards appreciating fish and my newest favorite is the deliciously tender and succulent pike-perch, which we enjoyed for dinner with some fresh potatoes and chanterelle sauce. Noms!

// Lõpuks ometi on õues päriselt suvi! Haarasime armsa sõbranna ühes ja võtsime ette mõnusa pika jalutuskäigu turule, et suviste delikatesside peale pisut raha laiaks lüüa – Nõmme turg ei ole tuntud just liiga soodsate hindade poolest, aga kõik, kes seal käinud, teavad, et Nõmme turul ostlemine on elamus omaette. Seal on ilus, puhas ja äärmiselt meeldiv. Täna just rääkisin sõbrannale, et turul müümine on mu unistuste töö. Kui väike olin, sain alati vanaemaga koos turul kartuleid müüa ja need on ühed mu parimad lapsepõlvemälestused. Turul on inimesed alati nii toredad ja rõõmsameelsed, kõigil on alati oma lugu rääkida ja ilusa, hea ja kvaliteetse tooraine keskel töötamine kõlab mu jaoks täiesti idülliliselt. Kui kunagi rikkaks saan ja pere heaolu otseselt minu igapäevasest sissetulekust ei sõltu, lähen turule (oma aia saadusi) müüma! Täna tõin aga koju soolalõhet ja forellimarja (H’le), jupi oma suurt lemmikut,Gudbrandsdaleni iirise-kitsejuustu Juustukuningate poest (kus saime maitsta veel ülimõnusat suitsu-kitsejuustu, proovige kindlasti, kui sinna satute!), maasikaid, värskeid herneid, värskeid kartuleid, tillukesi imearmsaid kukeseeni, värskelt küpsetatud Muhu leiba (see oli meie kätte jõudes veel tulikuum!), tilli ja kohafileed. Olen oma kala-teekonnal väga kaugele jõudnud ja mu uusim lemmik on õrn ja mahlane koha, mida täna koos värskete kartulite ja kukeseenekastmega endale õhtusöögiks pakkusime. Näm! 
turg1dinnur I heated some olive oil and butter (two tablespoonfuls of each) in a Teflon pan and infused it with a bunch of fresh herbs (oregano, dill and mint), removed the herbs and then pan-fried the filleted pike-perch (which I had patted dry with a paper towel and seasoned with salt and white pepper)  skin side down on a medium-high heat and basted it in the butter until it was cooked all the way through. The chanterelle sauce is just sautéed onions and mushrooms with freshly ground black pepper, salt, a spoonful of cream cheese and cream. Easy, breezy, beautiful!

// Kuumutasin teflonpannil oliiviõli ja või (kumbagi kaks supilusikatäit) ja viskasin selle sisse peotäie värskeid ürte, et õli ja või segu maitsestuks oregano, tilli ja piparmündiga (neid lihtsalt oli parasjagu). Siis eemaldasin vahukulbiga ürdid, praadisin kohafileed (mille ma eelnevalt korralikult köögipaberiga kuivaks teinud ja soola ning valge pipraga maitsestanud olin) poolkõrgel kuumusel, nahapool all, kallutasin panni ja kasutasin supilusikat, et kalale kuuma maitsevõi peale kühveldada, kuni kala parasjagu läbi küpses (mitte kauem, kui 4-5 minutit). Kukeseenekaste ei ole muud, kui praetud sibul ja seened koos värskelt jahvatatud musta pipra ja soola, supilusikatäie Merevaigu ja rõõsa koorega. Lihtne, kiire ja lihtsalt vapustavalt hea!


25 Comments

OOTD: Never say never

paisley2Let me start this post off by explaining how badly I dislike paisley patterns. I have always thought they’re a little tasteless and… dated. Guess who ordered a paisley patterned blouse, received it a while ago and fell head over heels in love with it? Yup! The fabric is nice, the cut is perfect (I especially love the wide neckline) and the pastel lilacs paired with the (yes, I’m about to say it) paisley pattern is the perfect combo. Feel free to rub my nose in it. :)

// Las ma selgitan teile alustuseks, kui kirglikult ma neerumustriga rõivaid alati jälestanud olen – no ikka väga. Ma olen alati mõelnud, et neerumuster on pisut maitselage ja minu maitsele absoluutselt liiga kirju. Arvake ära, kes endale neerumustriga pluusi tellis, selle mõni aeg tagasi kätte sai ja sellesse ülepeakaela armus? Jep! Kangas on mõnus, lõige ideaalne (eriti meeldib mulle selle avar kaelus) ja pastelsed lillad koos (jep, need sõnad tulevad mul kohe üle huulte) neerumustriga on suurepärane kombo. Parastamiseks ja “änn-änn-ää” tegemiseks luba antud! :)
paisleypaisley3ROMWE patterned blouse
LINDEX jeans
SHEIN fringed handbag
NELLY pumps
ALDO watch
H&M earrings & knuckle rings
paisley1


23 Comments

Evening snack: How did we learn to survive?

mariThe most wonderful season is upon us – the strawberries, cherries and watermelons have arrived! I was cutting up the watermelon and rinsing the strawberries and got to thinking – how do we manage without this stuff all year round? The first taste of local strawberries feels like never having tasted a strawberry before – are they really supposed to be that sweet? Since when are strawberries that delicious? I’m allergic to all stone fruits (#suckstobeme) so I can’t even taste the cherries, but looking at them I’m pretty sure they’re just as divine as the rest of the platter… Okay, that’s enough blogging for now – I have to get back to the strawberries before Ladybug devours the whole lot!

// Aasta kõige imelisem aeg on käes – maasikad, kirsid-murelid ja arbuusid on kohal! Lõikasin ennist köögis arbuusi sektoriteks, loputasin marju ja hakkasin mõtlema – kuidas me aastaringselt ilma kõige selleta üldse toime tuleme? Iga aasta esimene maasika-amps maitseb nagu polekski kunagi ühtegi maasikat maitsnud – kas need käivadki nii magusad? Mis ajast maasikad nii pagana hea maitsega on? Ma olen kõigi luuviljaliste vastu allergiline (#suckstobeme), nii et kirsse ei saa ma isegi mitte maitsta, aga isegi nende vaatamine pakub mulle teatavat rahulolu… Okei, aitab blogimisest – ma pean maasikate juurde naasema enne, kui kroonprintsess nad viimseni pintslisse pistab!
mari2 mari1


11 Comments

Paws and claws: A light and subtle pink for July

pawsclawsPastels, pastels, pastels… I told you I can’t get enough! I was planning to get a set of pastel grey nails this time, but the sunbeams shining through the salon window changed my mind. It’s summer, after all – I’ll get my grays in September. :)

// Pastellid, pastellid, pastellid… ma ju ütlesin, et ma ei tüdine neist iialgi! Mõtlesin küll hooldusesse minnes, et tahan pastelseid halle küüsi, aga salongiaknast sisse säravad päikesekiired muutsid mu meelt. Suvi on ju – hallid jäägu septembrikuusse. :)
pawsclaws1 pawsclaws2The lace details seen in these photos are those of a gorgeous boho chic dress with beautiful, long lace trimmed sleeves. Available HERE.

// Piltidel olevad pitsdetailid on ühe imeilusa ja suvise boheemlaslikult romantilise kleidi küljes, millel on hästi pikad ja pitsist kaunistustega varrukad. Saadaval SIIN.


27 Comments

Arvustus: Kohvik Kardemon Nõmmel

kardemon4Nõmmel avati mõni aeg tagasi uus kohvik nimega Kardemon. Eelmisesse seal tegutsenud kohvikusse polnud ma vaatamata meie jaoks soodsale asukohale oma jalga kordagi tõstnud, aga kui sõbranna uues kohas ühel ilusal päeval einestamas käis ja oma kogemusi meiega jagas, otsustasime ise ka asja kohemaid ära proovida. Visuaalselt on kõik väga ilus ja põnev – mina kui suur detailipedant ja “trükisepede” hindan kõrgelt investeeringut kõiksugu ilusa disainiga siltidesse, logodega lõikelaudadesse ja ilusatesse menüüdesse (ärge peitke ilusaid menüüsid leti äärde nurka, kliendid ei näe neid ega saa neid sealt kätte, kui keegi teine leti ees seisab!). Kujundus ei ole ühe söögikoha juures mitte vähe oluline konstruktsioonielement ja sellega on Kardemonis igatahes vaeva nähtud. Interjöör on lihtne ning kena ja vanale, küllaltki inetute põrandaplaatidega ruumile on uue (Ikeast pärit) mööbliga värske ja mõnus ilme antud.
kardemon5kardemonNüüdseks oleme seal käinud kolmel korral ja võin öelda, et uue koha kõige suuremaks komistuskiviks on järjepidamatus. Kuna tegemist on Nõmmekate jaoks suurepärase lõunasöögikohvikuga, on tõenäoline, et kohta külastavad samad inimesed mitmeid kordi ja tekivad püsikliendid. Nagu meiegi. Esimesel korral saime toidu kõrvale fantastilist (kohapeal küpsetatud?) ciabattat ürdivõiga, teisel korral oli ciabatta hoopis teine (kehv) ja kolmandal oli tagasi ciabatta, aga mitte ürdivõi. Eelmisel korral juustuga galetti tellides oli pannkoogi peal garneeringuks hunnik fetat, seekord ei olnud fetat, aga oli potsikuke hapukoorekastmega. Kui sõbranna kohale reklaami tegi, kiitis ta suurepäraselt küpsetatud pardifileega salatit. Kui meie sinna läksime, et lõhesalatit süüa, oli selles sisalduv kala korrralikult kuivaks küpsetatud.kardemon2Kolme (?) juustu galett. Tatrajahuga versioon oli omapärasem ja huvitavam, aga minu jaoks pisut võõras.
kardemon1H sõi eile uuest suvemenüüst valitud praetud marineeritud räimi. Mina kujutasin ette värskelt krõbedaks praetud räimi, aga tuli hoopis midagi muud. H ütles, et need on needsamad, mida poest karbiga osta saab ja võib-olla oli tal õigus. Värskest toorainest krõbe asi sobiks kohviku näoga igatahes paremini!

Idee ning ambitsioon menüü taga on aga väga nutikas ja tervitatav. Menüüs on väga põnevad salatid, soolased ning magusad pannkoogid, supid (ka prantsuse sibulasupp!) ja muud säärased mõnusad ning kerged kõhutäied, mis on Nõmmel seni võimutsenud friteeritud pontšikute ja pubitoidu kõrval mõnus värskendus. Galetid on valmistatud gluteenivabast tatrajahust (aga saab nisujahust, kui tatrajahu on võõras ega maitse!) Lisaks on suve tervitamiseks ostetud sisse mõnusaid takeaway-topse, milles on võimalik endaga kaasa haarata mõnusaid smuutisid , külmi kohvijooke ja värskelt pressitud mahlu. Kõigil, kes hommikul Nõmme kaudu tööle, kooli või kasvõi suvel randa suunduvad, soovitan sealt läbi hüpata ja endale kohv või smuuti kaasa haarata, sest need on seal väga-väga head ja – olgem ausad – ka topsid on väga Instagramisõbralikud (höhö). E jõi Maasikaunelma nimelist maasika-keefirismuutit ja see oli parim maasikasmuuti, mida ma eales maitsnud olen. Suur oli ta ka – palusime ülejäänu põnnile topsiga kaasa anda. Anti. :)kardemon7Lastele on menüüs kanapasta ja pannkoogid toormoosiga (kui ma ei eksi). E’le maitseb sealne kanapasta väga ja ta sööb oma taldriku alati pikema jututa tühjaks. Mina sooviksin lastemenüüs näha veidi rohkem valikuid. Fakt on, et hea lastemenüüga on võimalik pered kohale meelitada ja kõik nende raha ära võtta. :D Miski pole lapsevanemale olulisem, kui rahulolev laps ja teadmine, et põnni rahulolu sündis maitsvast, tervislikust kõhutäiest. Kiidan väga otsust värskelt pressitud mahlad menüüsse integreerida – mina oma lapsele Aura värvitud suhkrujooke anda ei taha, aga värskelt pressitud vitamiinipomme ostan talle kasvõi mitu!
kardemon3Reklaam, mille peale mina esimesel korral kohale läksin, oli sisuliselt laitmatu. Uus koht oli mu sõbratarile suurepärase mulje jätnud… kui teenindus välja arvata. Ka meie kogesime kohe pärast teda kohvikut väisates, et selles osas peab toimuma hüppeline areng, et koha mõnus potentsiaal ja tohutu ambitsioon asjatundmatu klienditeeninduse nahka ei läheks. Teoorias ei ole sellest ju midagi, kui lauad on pikalt koristamata (laudadest pole postituses ühtegi pilti, sest kõigil peale ühe vedelesid eelmistest klientidest maha jäänud mustad taldrikud…), kui magustoitu lauda tuues ootab teenindaja, et klient ise oma supikausi eest ära tõstab ja kaob nii pikaks ajaks tagaruumi, et igasugune huvi näiteks magustoidu tellimise vastu jõuab ära kaduda. Praktikas tähendab see kohale otsest kahjumit – et käive sünnib heast teenindusest, soovitan koha omanikul toredad tüdrukud (sest seda nad kahtlemata on!) koolitusele saata. Sellest saab ainult kasu olla!

Nüüd kõlas mu postitus kindlasti nagu üks suur virin ja hala uue kohviku aadressil, aga nõnda see kindlasti mõeldud polnud. Mina lähen Kardemoni uuesti suurima heameelega ja eriti selleks, et sooja ilmaga terrassil mõnuleda. Nagu öeldud, on minu meelest idee ja ambitsioon väga tervitatavad ja kui köögipool ning teeninduse kvaliteet nö. “paika loksuvad”, on enam kui kindel, et Kardemon on tulnud, et jääda. :)







48 Comments

OOTD: Black flare dress

kleitH keeps encouraging me to wear dresses more often and even though I don’t exactly feel super-comfortable wearing them (when they’re not maxi, that is), I still like to give dresses a shot every now and then. I’m a lady, after all… I ordered* this midi-length dress because it looked comfy and casual while having an elegant Holly Golightly-feel to it.  It’s just like I imagined it would be and it’s a great everyday dress. What do you guys think? Yay or nay? If you like, you can click here (LINK) get one of your very own for 14€. :)

// H’le hirmsasti meeldib, kui ma kleite kannan ja kuigi ma ei tunne ennast kleite kandes kuigi mugavalt (v.a. maksikleite, eksole), meeldib mulle neile siiski aeg-ajalt võimalusi anda. Ma olen siiski noor daam, eksole… Tellisin* selle midi-pikkuses kleidi, sest see nägi ühteaegu lihtne ja argine ning samas ka Holly Golightlylikult elegantne välja. Tuli välja, et mul oli tema suhtes õigus ja sellest saab väga mõnus argipäevakleit. Kas pole? Selle saab soovi korral 14€ vastu vahetada siin (LINK). :)
kleit2 kleit3SHEINSIDE black midi dress
NELLY heels
H&M gold buckle belt & jewelry
ALDO watch
kleit1* You guys know I receive sponsored garments from Sheinside and Romwe, right? Just so there’s no confusion – I receive them for free and write about them whatever I like. :)

// * Te ju teate, et ma Sheinside’ist ja Romwe’st asjad tasuta saan, eksju? Need saadetakse mulle, et ma neist pildid teeksin ja postitaksin, aga see, mida ma neist siia kirja panen, on minu isiklik arvamus. Et te teaksite, noh. :)

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.

Join 1,056 other followers