Cuckoo's nest


38 Comments

Throwback Thursday: Preggo-outfits

tbtI can’t say I miss being pregnant (because I was in pretty much constant pain and because it was an emotional roller coaster), but looking back I sure have to say it had its perks. Peach is growing so fast and I’d just like to press pause so I could seize every single moment and enjoy it to its fullest. Also, dressing up with that peachy bump of mine was a lot of fun, too. Because I didn’t get very big or feel heavy (exactly like when I was expecting our Ladybug), I got to wear pretty much all my old tops right until the end. The best decision I made and the biggest preggo-tip I can give you is definitely getting maternity pants. Honest to god, guys, having several pairs of trousers that actually fit is such a blessing. All the trousers I’m wearing in these photos are from H&M’s Mama line and they’re simply divine. Being in pain and feeling like throwing up all the time isn’t exactly an uplifting experience so take my advice and buy yourself some comfortable and pretty clothes you can actually wear. I spent my first pregnancy in tights and as much as I love rocking a pair of tights in the privacy of my own home, I prefer gussying up a bit when I decide to step foot outside. :)
tbt1// Ma ei saa öelda, et ma rasedust igatseks (sest kui mul ei olnud eluisu iivelduse tõttu otsakorral, olin ma pidevalt põrgulikes valudes), aga tagasi vaadates tuleb tunnistada, et sellel olid ka omad eelised. Mulle nii meeldisid ämmaemanda visiidid, ultraheliajad, põksud, ootusärevus… Virsik kasvab nii kiiresti, et ma tahaks vahepeal pausinupule vajutada ja aja seisma panna, et igat hetke maksimaalselt nautida. Lisaks oli muidugi “paksuna” riietumine väga lõbus. Kuna ma ei paisunud kuigi suureks ega tundnud ennast raske ja kohmakana (täpselt nagu esimesegi raseduse puhul), sain ma lõpuni välja kanda neidsamu pluuse, mida muidugi kannan. Parim otsus, mille vastu võtsin ja minu kõige soojem rasedasoovitus on kindla peale rasedapükste hankimine. Ausõna, sõbrad – see, kui rasedal naisel on kapis mitmeid paare pükse, mis päriselt ka jalga lähevad ja jalas mugavad on, on tõeline hingeõnnistus. Mõtled küll, et nii lühikeseks ajaks pole mõtet, aga tõepoolest – üheksa kuud on selgelt liiga pikk aeg, et ennast kehvasti ja ebamugavalt tunda. Kõik püksid, mis mul neil piltidel jalas on, on H&M Mama rasedapüksid ja täiesti taevalikud. Rasedusaegsed sümptomid ja tujukõikumised ei ole suurem asi meelakkumine, nii et ostke endale püksid, mis teile hästi jalga istuvad ja end ilusana tundma panevad. Mina veetsin oma esimese raseduse ainult retuuse kandes ja ükskõik, kui väga ma ei armasta kodus püksata retuusides ringi lehvida, eelistan ma uksest välja astudes siiski pisut tsiviliseeritum välja näha. :) tbt2These are all taken a week or so before I gave birth. I’m in terrible pain and awfully exhausted in the last photo, but dressing up made me feel so much better!
// Kõik need pildid on tehtud umbes nädala jooksul enne sünnitust. Viimasel pildil olen hirmsates valudes ja surmväsinud, aga kenade riiete kandmine tegi enesetunde niii palju paremaks!

P.S. Aitäh kõigile eilse õhtu eest! Meil oli täiesti pööraselt tore teiega vestelda ja teist kihvtimaid blogilugejaid pole maailmas o-le-mas! Ma ei harju iialgi ära mõttega, et minu blogi nõnda paljudele vahvatele inimestele korda läheb. Kes järgmisest live chatist (15.08) osa võtta soovib, saab Briti blogi küljeribal asuvas küsitluses vastata, milline kellaaeg teile kõige paremini sobib!


21 Comments

Peas, peas, peas

peasI spontaneously purchased 12 kg of fresh sugar snap peas yesterday (oops!) and had them delivered to my doorstep. Best 25€ ever spent! Kiddo is bonkers about fresh peas and could (and would, if we let her) have them for breakfast, lunch and dinner. My maximum is two or three pods before I get an allergic reaction, which is a damn shame, because I clearly remember sitting by the pea patch in grandma’s garden and eating peas out of the pod for hours and hours. I guess it’s something I’ve developed later on in life. Anyhow, I can have cooked peas and I especially love them in soups so I thought I’d throw some in the freezer. Once a squirrel, always a squirrel…

// Ostsin eile spontaanselt 12 kilogrammi suhkruherneid (oih!) ja need toodi meile suisa koduukse ette ära. Ei oleks saanud oma 25€ paremini paigutada! Kroonprintsess jumaldab värskeid herneid ja võiks herneid süüa hommikusöögiks, lõunasöögiks ja õhtusöögiks (ja söökski, kui me lubaksime). Minu absoluutne lagi on kaks või kolm kauna, pärast seda tekib mul allergiline reaktsioon ja kurgus hakkab hirmsasti kipitama. Sellest on muidugi kahju, sest mäletan oma lapsepõlvest selgelt, kuidas istusin tundide viisi vanaema aias hernepeenra kõrval ja ajasin kahe käega herneid näost sisse. Ilmselt olen ma selle allergia endale hilisemas elus külge pookinud. Igatahes saan ma süüa küpsetatud herneid ja eriti armastan ma neid supi sees (kana-klimbisupp, milles on herned? JAH palun!), mistõttu mõtlesin osa hernestest sügavkülma pista. Orav-inimeste värk…peas3We sat down on the living room floor at 11 p.m. and started shelling the peas while watching Criminal Minds. I’m scared to death of larvae so I have to be really thorough and inspect each pod very closely. :D

// Istusime kell 23 elutoapõrandale maha ja kukkusime Criminal Mindsi saatel herneid koorima. Ma kardan (herne)ussikesi nagu tuld, nii et pean koorimisel eriti põhjalik olema ja igat kauna väga lähedalt inspekteerima. :D
peas2We had a bowlful done by midnight and could start blanching the peas. All one needs to blanche veggies is a pot of boiling water and a bowl of ice water to cool the peas down and stop them from cooking after they’ve been boiling for a minute and a half. Blanching gives the peas a beautiful bright green color and prevents the peas from becoming bitter and starchy in the freezer – quickly blanching them will help preserve the peas’ flavor and nutrients.

// Kesköö paiku oli meil kausitäis kooritud herneid valmis kiireks kupatamiseks. Ainus, mida kupatamiseks vaja on, on potitäis keevat vett ja kausike jääveega, et herned pärast pooltteist minutit keemist kiiresti maha jahutada ja neid edasi küpsemast takistada. Kupatamine annab hernestele imeilusa erkrohelise värvi ja takistab neid sügavkülmas “jahusteks” ja kibedateks muutumast – hernestes sisalduvad ensüümid toimetavad väidetavalt pärast külmutamist edasi ja nii kaotavad herned ajapikku oma maitse, värvuse, krõmpsu tekstuuri ja toitained.
peas1The blanched peas after draining. Aren’t they just beautiful?

// Kupatatud herned pärast nõrutamist. Kas nad pole mitte imeilusad?
peas4The peas are in freezer bags, ready to be thrown into soups or turned into delicious purées (for both us and the baby) in the winter. Easy-peasy! Ha! :)

// Nüüd on herned sügavkülmakottides ja ootavad, et nad talvel supi sisse visataks või püreeks (beebile või meile endile) keedetaks. :) 


5 Comments

VLOG: Our kitchens rule, budget dinner at (the all-vegan instant restaurant) Taim


It has now been over a month since the last instant restaurant of the budget round was held and as you know, we’ve already started our summer round. I haven’t had the chance to edit the video of Tuuli and Rasmus’ all-vegan instant restaurant called “Taim” until now, but better late than never, right? As always, the episode is in Estonian, but if you’d like to read more about “Taim”, the post I wrote on the experience can be found HERE. Enjoy! :)

// Säästuvooru viimasest dineest on tänaseks möödas juba poolteist kuud ja nagu te teate, oleme isegi suvedineede vooruga jõudnud algust teha. Tänaseni pole mul mahti olnud, et Tuuli ja Rasmuse veganrestoranist “Taim” videot kokku monteerida ja üles laadida, ent nüüd on see teie ees – parem hilja, kui mitte kunagi, kas pole? Kui teil on juba meelest läinud, mida ma kodurestorani “Taim” kohta kirja panin, võite mälu värskendada SIIN. Minu meelest on see väga armas ja hariv video ja ma nii loodan, et see ka teile meeldib. Kui jõuan, panen kokku ka lühikese video viimasele säästudineele järgnenud nö. “arenguvestlusest”, kus võtame säästuvooru kokku ja anname hinnanguid. :)


12 Comments

OOTD: White, coral and gold

bbbThis is what I wore on our way to the first instant restaurant of our summer round. By the time we arrived, I was so eager to change into jeans and sneakers (and my trousers were wrinkled from the long drive over) we only took a couple quick snapshots of my outfit, but I’ll post them anyway. :) I got the top from a second hand shop in Hiiumaa for 1€ a couple of weeks ago. By no means do I have an abdomen worth displaying in a crop top, but with high-waist trousers and an edgy white blazer with golden zippers (LINK)? Why not!

// Teie ees on outfit, mida teel suvevooru esimesse kodurestorani kandsin. Selleks ajaks, kui kohale jõudsime, oli mu tagumikul automaitse küljes (ja püksid pikast istumisest kortsus) ja ma ei jõudnud ära oodata, et saaks tossud ja teksad jalga tõmmata, nii et tegime vaid paar üksikut hädist pilti. Aga ma mõtlesin, et ma näitan teile neid vaatamata sellele kõigele ikkagi. :) Nabaka ostsin paar nädalat tagasi ühest Hiiumaa kaltsukast üheainsa euro eest. Mul ei ole absoluutselt nabapluusis demonstreerimist vääriv keskkoht, aga kõrge värvliga pükste ja kihvti valge kuldsete lukkudega pintsakuga (LINK)? Miks mitte!
bbb1NEW LOOK coral crop top
SHEIN white blazer
H&M CONSCIUOS COLLECTION trousers
H&M bangles 
MOHITO necklace
RAY-BAN aviators
NELLY TREND wedge heels


33 Comments

These little piggies went to the market (and pitted cherries like pros)

cherry6Because I’m a squirrel at heart, I like to store as much food as humanly possible (or as much as I can fit in our freezer). We took a trip to the market last week to stock up on strawberries, blueberries (my favorite!) and sweet cherries. Cleaning them all and placing them in freezer bags took me quite a while, but the satisfaction of having my morning oatmeal with fresh (well, almost) blueberries all year round is well worth the trouble. :)

// Kuna ma olin eelmises elus orav, meeldib mulle koju nii palju toitu varuda, kui vähegi võimalik (s.o. nii palju, kui sügavkülma mahub). Võtsime eelmisel nädalal ette turu-retke, et sügavkülma maasikaid, mustikaid (mu lemmikud!) ja mureleid varuda. Selle kõige puhastamine ja sügavkülmakottidesse panemine võttis küll parasjagu aega, aga hommikupudrule aastaringselt mustikate ja maasika-toormoosi lisamise rõõm  on seda vaeva igati väärt. :)
cherry510 kg strawberries. :)

// 10 kg maasikaid. :)
cherry43 kg blueberries – I’m starting to regret I didn’t get more… I wish I could go pick my own, but spending several hours picking blueberries in the woods doesn’t really seem appealing with two little kids. Maybe next year… :)

// 3 kg mustikaid – ma oleks vist pidanud rohkem ostma… Soovin, et saaksin ise metsa marjule (ja seenele!) minna, aga väikeste põnnidega mitu tundi metsas marjul olemine ei kõla kuigi ahvatlevalt. Võib-olla järgmisel aastal… :)
cherry3Raspberries are kiddo’s favorite!

// Vaarikad on kroonprintsessi vaieldamatud lemmikud!
cherry2The easiest way to pit 3 kg of cherries is grabbing a pastry bag tip, placing it on the stem end of the cherry…

// Kõige lihtsam viis 3 kg murelitelt kivid eemaldada on haarata tülle, see mureli varrepoolsele otsale asetada…
cherry1… and pushing the pit through. The pit will easily pop out, the cherry will be intact and after having pitted a couple of cherries you’ll be pitting so fast you’ll be done in no time.

// … ja kivi teiseltpoolt läbi suruda. Kivi väljub marjast üllatavalt libedalt, mari (vili?) jääb terveks ja pärast mõne mureli puhastamist on tempo juba nii ladus, et ei pane tähelegi, kui kõik murelid juba puhastatud on.
cherry15 minutes of pitting et voilà! A bowlful of sweet cherries ready to be frozen. :)

// 15 minuti möödudes on sul kausitäis kivideta mureleid, mille võid pintslisse pista või sügavkülma asetada. :)
cherry7We borrowed a dehydrator from a friend and made strawberry chips. All of which we ate right away. So much for storing food…

// Laenasime sõbralt dehüdraatorit ja tegime maasikakrõpse. Sõime kõik kohe ära ka. Nii palju siis toidu varumisest, eksole…

What do you guys have in store for the winter?

// Mida olete teie, tublid korilased, talveks sügavkülma ja sahvrisse varunud?


21 Comments

Arvustus: Ungru Resto Suursadamas, Hiiumaal

ungru5Hiiumaal on tänavu uute ja huvitavate restoranide kontsentratsioon enneolematult kõrge ja selliste (andke andeks) koerailmadega, millega käesolev suvi meid kostitab, on restoranides einestamine saarel suvitades ka pelgalt ajaviitena suurepärane. Kärdla Sadamas avatud Kuurist ma teile juba rääkisin, nüüd on Suursadamas asuva Ungru Resto kord. Head Hiiumaist soul-foodi lubavasse Ungrusse oleme meie nüüdseks juba kahel korral sattunud, ülejäänud klannil on külastusi kirjas juba viis või kuus või sada – tont seda teab, kui mitu, aga igatahes on nad restoranist tõelises vaimustuses. Seda põhjusega – arvestage, et ka minul ei ole selle restorani kohta ainsamatki negatiivset sõna öelda, mistõttu võib järgnev kujuneda kõige pesuehtsamaks kiidulauluks. :)
ungru4Ungru Resto interjöör on maalähedane ja lihtne (toolid on erinevad, laual põllulilled jne.) kuid samas ka väga moodsalt fine dining ja õdus. Seda peab oma silmaga nägema ja kogema, et aru saada, mida ma silmas pean. Saal on küll väike, aga samas mitte laudu tuugalt täis pressitud, mistõttu on kõigil sööjail ruumi parasjagu, et end mugavalt tunda. Ka neil, kes suure ja kobaka turvahälliga ühe naeratava mini-inimese ühes haaravad. :)
ungru6Teenindus on Ungrus professionaalne ja tähelepanelik ning köögis käib töö lepase reega – toidud saabuvad lauda ühtlases tempos ilma, et keegi kaua ootama peaks. Veinivalik on hea ja kui ma õigesti mäletan, oli ka klaasiveinide hulgas mitmeid valikuid. Ma püüdsin seda ekstra meelde jätta, aga midagi pole teha – ma olen vist juba tiba vanaldane… :)
ungru1Mina olen seda pildilolevat Ungru röstbiifi tartari söönud kahel korral ja mõlemal korral oli see ühtviisi hõrk, maitseküllane, krõbe, värske ja lihtsalt üleni taevalik taldrikutäis. Esimesel korral oli lihas ehk õige pisut liiga palju värsket tilli, millest ei olegi ju tegelikult midagi – ma armastan värsket tilli! Teisel korral oli roog parem, sest hõrgu ja mahlase liha oivaline maitse tuli paremini esile. Ainuüksi selle roa pärast on mõtet siht Ungru poole seada. :)
ungru9Röstitud peet ja kitsejuust võõrkapsapesto ja Põltsamaa Tõmmuga (7€). Ma ei tea täpselt, miks minu toidufotograafia-alased oskused kõik Ungrusse minnes koju jäävad (võib-olla on asi sealses valgustuses), aga mina neid roogasid vääriliselt pildile püüda ei suutnud. Lihtsalt ei jäänud! Pildilolev roog oli serveeritud nii kaunilt ja sümmeetriliselt, et ma lausa ohkasin ja ahhetasin, kui see lauda toodi. Päris kindlasti oli see üks parimaid peedi-kitsejuustu kombosid, mida mina eales söönud olen ja ma tõepoolest nautisin seda väga. Mulle nii meeldib, et Ungrus antakse klassikalistele roogadele väikene oomph, aga seda eputamata ja edvistamata (nagu Kärdlas asuvas konkureerivas restoranis kippus olema), vaid rahulikult, teadlikult, enesekindlalt, samas kahe jalaga kindlalt maas püsides. :)
ungruLõpetasin just oma tartari ja olingi täpselt nii õnnis ja rõõmus, sest kogetud maitseelamus tuli mulle suure üllatusena – midagi NII head ma küll oodata ei julgenud. :)
ungru2Praetud tuulehaug värske kartuli, brokoli ja kapparitega valge veini kastmes (12€). Vot see, sõbrad, on see soul-food mida mulle lubati. Mina veetsin oma lapsepõlve suved Muhumaal ja sealsed värskelt püütud kalast, värskest kartulist ja ohtrast taluvõist lõunasöögid olidki täpselt sellise maitsega, nagu pildilolev taldrikutäis. Lihtne, aus, värske ja hea. Kui saaks kastmesse tibatillukese küüslaugumeki või midagi muud, mis kastmele õige pisikese särtsu annaks, oleks ehk veelgi parem… :)
ungru3ungru7Šokolaadikook Maldon-soola ja rosépipraga. Äärmiselt decadent ja hea šokolaadikook. Lihtne, aga aus ja õige. Muuseas on selle peale puistatud chocolate soil (šokolaadimuld – kas see on sõna?) esimene, mis oli minu meelest tõeliselt hea ja millel oli koogi juures väga tänuväärne ja tähtis ülesanne täita. Viimsis asuvas Noas söödud šokolaadimagustoidu juures olev puru oli näiteks suisa jälk. :)
hiiumaa8Ungru hoovis on mõnus euroalustest ehitatud õuemööbel, kus on väga-väga mugav ja hea olla. Kui me viimati käisime, ehitati sinna just parasjagu ka mänguväljakut, nii et edaspidi on seal lastega einestamine ikka puhas lust ja lillepidu. Oleksingi äärepealt unustanud – lastepraena on menüüs praetud värske kartul talusingiga, mis maitses kroonprintsessile väga. Teisel korral teadis ta juba ette, et kavatseb süüa “kukeseenimakarone” (tal oli see esimesel korral meelde jäänud) ja kuna portsjon oli tohutu, jäi tal sellest vähemalt pool järgi. Mina sõin siis lisaks enda roogadele nii palju, kui jaksasin, ka tema oma. See oli oivaline pasta! Esimest korda elus sain aru, mida inimesed kukeseentes nii väga hindavad. Ja need pappardelled, sõbrad… nii suurepärast pastat pole mina väga ammu saanud! Ja lisaks oleme Ungrus kamba peale kokku söönud veel kalasuppi, escabeche’i, vorsti, lambakotletti… no sisuliselt kõike, eksole. Ja seda kõike julgeme teile ka soovitada. :)
ungru8Suitsune kadaka crème brulée kurgiga (5€). Oi, te ei tea, kuidas mulle ei meeldi klassikute solkimine. Ei saa mina aru, miks oma lihtsuses nõnda suurepärast brüleekreemi kõiksugu kentsakate maitsete ja lisanditega ilmtingimata muuta püütakse. Ei ole vaja, kurat, jalgratast leiutada! Olin ka Ungru versiooni suhtes pigem väga skeptiline, aga kuna šokolaadikook oli mul juba proovitud, langes valik siiski brüleekreemi kasuks. Magustoit tuuakse lauda kahes osas – džinn kadakasuits lastakse purgist välja lauas ja selle tugev aroom jätab ka suhu tuntava suitsuse meki. Garneeringuks on brüleekreemil kurk. Kõige ehtsam kurk. Ma ei registreerinud ära, millega seda maitsestatud oli – ilmselt sellepärast, et eraldi oli see küllaltki võõra ja pigem ebameeldiva maitsega. Brüleekreemis tuntav kadakamaitse oli ka justnimelt võõras ja samuti pigem imelik. No ma olin juba natukene vihane ja piilusin silmanurgast lapse šokolaadikooki… Kuid kui ma siis tõmbasin kadakasuitsu ninna ja proovisin kõiki komponente ühekorraga, oleksin nagu puuga pähe saanud ja oleks mul kaabu olnud, oleksin läinud seda kööki kokkade ees kergitama. Uskumatul kombel tasus kõik see peenutsemine ja “solkimine” ennast ära – sellel ei olnud küll brüleekreemi tuntud headusega mitte mingisugust pistmist, aga see oli geniaalne. See maitsebukett oli nii loogiline ja õige ja huvitav ja hea ja… ja… ja… Ei oska mina seda teile kirjeldada. Minge ja proovige ise!

Ühesõnaga: Ungru Resto meeskond on igatahes täitnud oma lubaduse head soul-food‘i pakkuda. Vähe sellest, et ma ei pidanud pettuma – ma üllatusin tõeliselt positiivselt. Kas teie olete Ungru Restos juba käinud? Kui jah, kuidas meeldis? Ja kui ei – võtke see teekond esimesel võimalusel ette. Ma luban, et te ei kahetse seda karvavõrdki. :)

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.

Join 1,192 other followers